Linnapäev

Eile oli meil YFUkatega linnapäev. Käisime Quito kesklinnas. Vaatasime väikseid poode, käisime kirikutes ja muuseumites. La Compania on üks kõige ilusam kirik mida ma näinud olen. Jutu järgi oli see seest kõik kaetud kullaga, see oli hästi suur ja kõik seinad olid kaetud väikeste kujutistega, mis nägi kaugelt välja imeilus. Tahtsime minna ka presidendi majja, kuid kahjuks me ei võtnud passe kaasa ning seetõttu sisse meid ei lastud, aga väljast nägime maja ära küll.  Käisime mingis vahakujude muuseumis ka. Kuid kuna ma sellest hispaania keelest aru ei saanud, oli see tsipa igav. Mõnes kohas Pedro tõlkis mulle sella jutu inglise keelde, siis oli väga huvitav. See oli Ecuadori ajalugu tutvustav muuseum. Pärast seda oli kell juba 15.30 nii, et võtsime suuna kodupoole. Ennem käisime läbi ka McDonaldsist.
Paar eelmist päeva olen elanud tavapärast elu. Hommikul ärkan, söön, aitan Salo(ema), pisut vabaaega, lähme Marcelole(vennale) ja Anyle(õele) vastu, sõööme, oleme ülejäänud õhtu kõik koos. Näiteks vaatame telekat, mängime wiid, mängime kitarri või trumme jne.
Koolist ka. Kuigi ise koolis ei käi olen käinud paar korda koolis sees, seda vaatamas. Esimene kord oli päris naljakas, sest mind vaadati nagu mingit looma :D. Sest ma ju valge ja blond. Kool muidu oli päris suur. Eestis meil 1 suur maja, siin aga u 5 maja. Õpilasi on seal koolis u 900 ja klassis 28 õpilast. Klassiruumid aga on väiksemad, kui meil. Tunnid algavad kõigil 7.30 ja lõpevad 14.15, siis käib üks kõva signaal umbes selline nagu meil on tuletõrje alarm. Iga esmaspäev on neil pidulik koolivorm, kus tüdrukud kannavad seelikuid ja poisid triiksärke. Ülejäänud päevadel kannavad nad dressipükse ja dressipluusi.
Siin on komebeks käia jalanõudega toas. Mulle ei meeldi see üldse, sest nii palju ebamugavam, ma muidu võiksin sokkis ka käia, aga siis oleksid mu sokid väga mustad. Teretatakse põsemusidega. Ja mitte ainult ühe korra päevas, vaid igakord, kui näed. Meie majas on lõunasöök kahe käiguline vahest ka kolme. Kõigepealt supp, siis praad ja vehest mingi magustoit ka. Ja ss nad imestavad, et ma ei taha õhtul süüa :D.

Ravi, Sabrina,Catherine, Mina ja Anna-Mari

La Compania

Presidendi maja ees

Any ja Marcelo

Pere(isa on puudu)

pildid

 Viimane pilt Eestist

 Minu tuba

Vaade köögi aknast

Pere

Miamist Quitosse lennates nägin ma vist oma elu kõige lahedamat vaadet. Esiteks oli täiskuu ja meie lennuki all olid tohutud pilved, mille sees lõi äikest. See oli tohutult ilus. Proovisin seda ka filmida, aga videol vaid must pilt.
Perest ka. Pere on super. Õde Maria(13), vend Marsela(15), Ema ja Isa. Kõik on nii sõbralikud ja hoolivad. Aga YFU muidugi suutis, sellega, et see tegelt polnud minu pere vaid Anna-Mari oma, kes ka Eestist ja tal on minu algne pere. Kuid peresid otsustasime mitte vahetada, sest kõik on korras ja saame praegu hästi läbi. Arvan, et nad parimad keda oleksin üldse tahtnud. Tuba on mul ka eraldi(sain venna toa endale). Ja kutsu on ka veel. Ta väga sarnane minu koeraga Tallinas.
Ema räägib ainult hispaania keelt ja taga homikul kahekesi olles sain oma üllatuseks peaaegu kõigest aru, ainult vastata on raske. Isa räägib muga ka hispaania keeles, aga õe vennaga räägin inglise keeles.
Vaade köögi aknast on ka imeline. Panen varsti pilte ka, siis kui oma arvuti laadijale olen kuskilt õige otsa saanud. Praegu sai vist kõik räägitud.

Lõpuks kohal

Sain mõned tunnid rahulikult magada ja siis läksin kella 04.45 lennujaama. Peale pere olid tulnud saatma mind mu kõige kallimad poisid: Jaan, Krister ja Joel. Sain nendega kuni 05.30-ni rääkida ja siis võtsin suuna lennukile. Tallinnas ja Helsingis oli kõik lendude ja muu sellisega korras, aga kui Londonisse jõudsin suutsin 3 korda ära eksida :D. Kõigepealt tegin poolele lennujaamale 2 ringi peale, millelpeale sain aru, et ma ei saa aru, kus olen. umbes 10 inimese juhendamisel jõudsin lennujaama keskele sisse, kust oli vaja nüüd välja otsida õige värav. Vaatasin siis tabelist, et Miami ja hakkasin sinnapoole liikuma. Ennem oli muidugi vaja poest ka läbi käia ja, kui lõpuks kella vaatasin hakkas järsku väga kiire. Jookin ühest lennujaama otsast teise. Minu üllatuseks oli seal alles suur rivi. Olles u 15 minta seal seisnud, tuli minu kord näidata oma piletit. Ja üllatus üllatus vale koht. See oli teise lennufirma lend. Saadti mind siis ruttu infopunkti ja sealt edasi öeldi mulle kuhu väravasse minna. See oli muidugi teiselpool lennujaama. Sain ss jälle joosta. Õnneks maha ei jäänud, oli isegi aega veel seal pisut istuda. Sealt edasi Miamisse ja siis Quitosse. Quitos ei saanud pilvede pärast maanduda ja seetõttu läks lend u pooleteist tunni pärast pikemaks. Lõpuks jõudsin Eesti aja järgi kell 07.00 kohale. Pisut väsitav oli, aga nüüd on kõik korras.

8 tundi lennuni

Heia!
Ma olen Hanna Maria ja sõidan 8 tunni pärast YFU kaudu kuueks nädalaks Ecuadori.
Miks?
Sest olen õppinud 4 aastat hispaania keelt ning nüüd oleks aeg ennast proovile panna ja keel korralikult ära õppida. Tahan nähe teistsuguseid inimesi ja Eestile täiendlikku vastandlikkust.
Oma lendu ma alustan Tallinnast. Lendan esimest korda täiesti üksi. Tallinnast edasi Helsinkisse, siis Londonisse, siis Miamisse ja lõpuks jõuangi Ecuadori, Quitosse. Kogu see sõitmine, ootamine ja ekslemine peaks mul aega võtma 16 tundi.
Pere sain teada 4 päeva enne minekut. Ema, isa, 2 venda ja 14-aastane õde, kellega jagan tuba.
Kutsu on ka veel :).
Praegu pakin asju. Suutsin ikka viimasele päevale jätta.