21.04 astusin lennukile ja sõitsin Christchurchi, Lõuna Saare tripile. Kui kohale jõudsin sain kokku teise YFU õpilase Jazminiga(Paraguay). Me võtsime suuna Antarktika maailma. Seal veetsime mõned tunnid pingviine vaadates ja lumetorme tundes.(Eesti lumetormid on külmemad). Sõitsime päris Antarktiga autoga ka!
Kella 5st kogunesime kõik lennujaamas. Esimene hetk oli päris jube. See tähendab, et pettumus oli suur. Meie 45 õpilasest ainult 9 polnud Sakslased. Ja kui bussis oma majutuse poole sõitsime ja ainult saksa keelt kuulsin muutusin päris kurvaks. Esimene õhtu tutvusime aga inimestega ja kõik polnudki nii hull, kui arvasin.
Järgmine päev ootas meid ees pikk bussi sõit. Meile tehti tuur Christchurchis, mängisime seda laser püstolitega mängu ja vaatasime merelõvisid.
Kolmandal päeval läks kõik kõvasti toredamaks. Hommikul läksin 2 tüdruku ja 3 poisiga vaalasid vaatama. Esimese 10 minuti jooksul nägime kohe ühte vaala( We were very lucky). Siis sõitsime u 1-2h ringi vees vaalu otsides aga nägime selle asemel u 200 delfiini. Ma olin nii õnnelik selle üle!!! Nägu oli kohe terveks päevaks naeru täis, sest see oli tõsiselt imeline!! Hiljem nägime veel ühte vaala! :D hea hommik oli sellele päevale. Seal paadis olles hakkasin suhtlema Sweitsi tüdruku Danielle ja Saksa poisi Robertiga.
Neljandaks päevaks oli meil juba väike seltskond välja kujunenud. Mina, Jazmin(Paraguay), Michelle ja Danielle(Sweits), Kristin ja Meike(Saksamaa). Need inimesed said väga kalliks ja tulevikus kindlasti plaanis neile külla minna :) Aga hommikul me sõitsime randa ja läksime kanuutama u 2h. See oli täielik paradiis. Kui kanuus istusin ja vaatasin ühele poole nägin järve, mille sees olid saared ja kaugustes ilusaid lumega kaetud mäed, teisele poole vaadates oli ilus, peaaegu valge liivaga rand ja selle taga mägine, roheline mets. Pärast kanuutamist tegime u 2 tunnise matka seal metsas. Ilm oli ilus ja inimesed toredad seega kõik oli väga vahva.
Viiendal päeval nägime pannkoogi kive. Päris lahedad nägid välja! Õhtusöögiks käisime u 30kesi pitsarestoranis. See oli selline koht, kus maksid u 15 dollarit ja siis said süüa nii palju pitsasid ja friikartuleid, kui tahtsid ja need olid kõik veel super head! Hiljaõhtul veetsime paar tundi looduslikes sooja vee basseinides. Oioi kui mõnus see oli!! Me Jazminiga ei viitsinud pikki riideid selga panna, nii et tulime aint lühkarite ja pluusiga, aga kuna sinna oli pisut maad vaja kõndida ning väljas oli aint u 5 kraadi, siis me külmusime tsipa ja jooksime ringi nagu hullud :D Kõik naersid meie üle.
Kristin(Saksamaa) Mina(Eesti) Jazmin(Paraguay)
.jpg)
Kuuendal päeval täitus üks mu unistustest-sõitsin helikopteriga. See oli super lahe. Sõitsime ühe mäe otsa, maandusime seal, tegime pilte ja sõitsime tagasi alla. Kogu see vaade oli imeline!!
Lõunaajal käisime puzzling world-is. Nägime igast erilisi ja pisut segadusse ajavaid asju. Seal oli 1 hästi suur laburünt, mida me Jazminiga üritasime läbida, aga u peale 30-40 minta kõndimist ei suutnud me kuskile välja jõuda. Kuid kuna me ei tahtnud nii suured luuserid olla, siis cheatisime veitsa ja jõudsime ühe tornini :D.
Seitsmenda päeva veetsime me laevas. Me enamus aega Jazminiga magasime, kuna kõik eelmised päevad olid väga pikad olnud ja äratus pidevalt 6 või isegi varem. Aga söögid olid seal imelised!!! Magustoidu valik oli kindalt mu lemmik!!!! Käisime ka paadiga sõitmas. See oli vist 1 lollimaid otsuseid, sest väljas sadas paduvihma, külm oli ja vihmajope, mis mulle anti, haises nii rõvedalt higi järgi. Aga kuna meil oli nii rõve olla, siis me hakkasime Jazminiga lihtsalt naerma ja päris pikalt naersime selle kõige üle.
Kaheksandal päeval jõudsime Queenstowni. Seal tegin bungy hüppe!! See kindlalt kõige lahedam, vingem tegu, mis ma kunagi üldse teinud olen. Kõigepealt täitsin pabereid, siis kaaluti ja mõõdeti ja siis saadeti mind hüppama. Kui seal järjekorras seisin ja oma korda ootasin, hakkasin üle keha värisema, sest hirm oli päris suur või nii haha. Jalad ei suutnud paigal püsida niikaua, kuni maha istusin. Ss hakkas 1 mees seda nööri mu jalgade ümber siduma. See päris hirmutas, kuna mulle pandi jalgade ümber 1 rätik pehmenduseks ja jalad seoti kinni vaid ühe nööriga, mis ei tundunud just kõige turvalisem, kuid mõttes rääkisin endaga ja rahustasin ennast, et need mehed teavad, mida nad teevad ja nii paljud inimesed on seda teinud ja keegi pole siin ära surnud. haha. Ja peagi tuligi aeg, kus pidin sinna ääre peale seisma ja hüppeks valmistuma. Hüppe oli 43m pikk ja seal seistes ja alla vaadates hakkas kohe väga hirmus ja pisarad hakkasid voolama. Ma ei mõelnud sellele, et ma võin ära surra, vaid hirmus oli see, et see niiii kõrge ja ma pean ise hüppama. Mees mu taga hakkas numbreid lugema. ''4,3,2,1 GO'' ja ma hüppasin. See emotsioon oli mega. Kuna ma olin niii hirmul, aga ma hüppasin ja see tunne oli maailma parim. Kui sealt lõpuks alla sain ja mind paati pandi oli tunne hea ja turvaline. See oli üks korralik adrenaliini shock ja terve ülejäänud päeva olin super energiline.
Üheksas päev oli meil vaba Queenstownis. Ma läksin hommikul koos ühe teise tüdrukuga langevarjuhüpet tegema!! :D :D Nende tegevuste peale polnud ma varem kunagi mõelnud, aga kui siia Lõuna Saarele juba sõitsin ja need kohad siin väga ereilised selle poolest mõtlesin, et miks ka mitte :). Sai u 30 minutit sõidetud ja jõudsimegi kohale. Närvi väga sees polnud, sest eelmine päev sai tehtud bungy ja see oli 10x hirmsam. Aga panime ennast valmis ja varsti lennukis olimegi. Mina imelik nagu ma olen valisin ikka kõige kõrgem kõrguse 16000 feet. Kui lõpuks lennuki ääre peal istusin ja ootasin seda lüket oli tsipa hirmus haha. Aga langemine käis ruttu. Tuul tuli kõvasti näkku ja suul oli väga imelik olla. Kuid vaade oli IMELINE!! Sai 1 päris crazy asi jälle ära tehtud :D.
Eelviimasel päeval sõitsime jet boat-iga. Paadist välja astuses olin täiesti läbi märg. Suutsin ikka vale koha ikka valida haha.
See oli meie viimane õhtu kõik koos. Andsime üksteisele kingitusi ja kallistasime veel kõiki ja jagasime viimaseid aadresse ja muud säärast. Sellel viimasel õhtul muutsime veel kõik poisid tüdrukuteks ja nad tegid meile moeshow. Nalja sai palju!! Mina ja Danielle olime viimasel õhtul u 4ni üleval. Rääkisme lihtsalt juttu ja olime kurvad, et see viimavne õhtu koos :(
Viimasel päeval sõitsime lennujaama ja kõik inimesed läksid järjest oma lendudele. Muidugi tuju oli kurb, kuid kui tuli aeg Jazminil ära minna hakkasin nii hullult nutma, sest see tüdruk sai nii kohutavalt kalliks nende 11 päevaga kuna pm olime me koguaeg koos. Suutsin siis pisut maha rahuneda ja natuke aega rahulikult olla, kuidpeagi tuli minu korda lahkuda. Üritasin mitte nutta, aga kui kallistasin Treesi ja tema nuttis hakkasid jälle pisarad jooksma. Nägin veel viimast korda Danielle, Meiket, Michelle ja Nataliat ning mu pisarad ei suutnud lõppeda ja nii umbes järgmised 3 tundi. Oma viimasel lennul suutsin lõpuks maha rahuneda.
Kokkuvõteks oli reis super, sest sain u 5 väga väga head sõpra ja veetsin mõnusat aega. Kurb oli küll see, et u 20 sakslast rääkisid terve aja ainult saksa keelt ja olid sellega väga ebaviisakad. Aga tulin ära sealt heade mälestuste ja sõpradega. Aitähhh sulle Emme, et sa seda kõike mulle kogeda lased!! Aitähh ka mu kõige lahedamatele reisijuhtidele, kes olid nii vahvad ja toredad!!
Järgmiste päevade jooksul tuleb veel 1 postitus, kuna siin on mul päris suuri muutusi toimunud!
